Eile varahommikul tervitas seltskond naisi vallimäel päeva, vaadates päikesetõusu ja lauldes vanu rahvalaule. Nii on kombe järgi paastumaarjapäeval talitanud ka vanad eestlased.
Enne seda kasteti kirikupargi allika ääres veega nägu, et puna oleks aasta läbi palgeil, ning kasepuude külge seoti värvilised paelad, igaüks neist kindla sooviga.
Naised on tähistanud Rakveres paastumaarjapäeva juba üle viie aasta, kaasa lööb igal aastal veidi alla kümne, eile näiteks üheksa. Kadri Mägi, kes asja eest vedas, tutvus kombega Viljandis õppides ning on seda Rakveres jätkanud. Paastumaarjapäevaks sõidavad Rakverre ka tema ema Karksi-Nuiast ning õde Sauelt. Ema rääkis, et on Karksi-Nuiaski naistega maarjapäeva tähistanud, kuid Rakveres olla ikka õigem tunne – juba seepärast, et kolm tütart ja tütretütredki tähistamisest osa võtavad.
Kirikupargist mindi vallimäele lauldes ning kuigi eilne päev oli sombune, säras hommikune päike kaunilt ning pakkus silmale ilu. Naised meenutasid, et vaid ühel korral pole päike end näidanud, oli liiga pilvine ja udune. Aga kui päikesekera korrusmaja tagant väljas oli, tantsiti ringtantse, teiste hulgas ka “Kes aias”, kuid väikese moonutusega, nimelt mängiti, et ringis olija saab tuleval sügisel mehele.
Paastumaarjapäev ise on aga rangelt naistekeskne. Kui meesterahvas peaks naiste seltskonda sattuma, peab ta õrnema poole esindajatele punajooki pakkuma ning naised võivad talle karistuseks tanu või räti pähe siduda. Eile aga meestel vedas, sest naiste päikesetõusu tervitusele ükski neist peale ei juhtunud.
Kui päev oli vallimäel tervitatud, mindi sooja ruumi punajooki rüüpama ning karaskit sööma. Ka peaks paastumaarjapäeval pannkooke küpsetama, sest siis kasvavad suured ja ilusad kapsad. Et päev on eelkõige naistele, siis räägiti lugusid oma vanaemadest ning igaüks jutustas ka oma nimesaamise loo. Selgus, et kõik lood ei olegi enesele selged ning tuleb kasutada aega, et vajalik oma vanematelt järele uurida.
Vana kombe kohaselt on paastumaarjapäeval keelatud naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine.
Eestis äratati vanad kombed ellu 90ndate keskpaigas, kui naised hakkasid lauludega päikest tervitama ja puna maitsma.
Kirikukalendris tähistati eile Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gabriel teatas talle lapsest. VIRUMAA TEATAJA
Teele Üprus, reporter teele.yprus(at)ajaleht.ee
Pildistas Anette Kalamees
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar