Esmaspäeva hommikul oli meie ukse taha tekkinud kuusepuu. Esialgu arvasime, et päkapikud tõid, aga veidi hiljem selgus et hoopiski Annaliisa oli perega metsas käinud ja meile puu toonud. Ehtisime puu ära. Kõik mis karpidest leidsime panime kuuse otsa. Kuusk näeb nüüd väga ehitud välja. Täname kuusetoojaid: Annemaid, ema Liinat, isa Andreast ja õde Annaliisat (endist päikesejänkut).
Olime rõõmsalt üllatunud kui meile toodi jõulukaart. Lepatriinu rühma lapsed on juba nii suured, et harjutavad kirjutamist ja valmistuvad järgmisel sügisel kooli minema. Kiri oligi nende poolt saadetud. Jõulukaart on imeilus!
AITÄH LEPATRIINU LASTELE! ILUSAID JÕULE TEILEGI!
Eilne hommikupoolik oli nagu jõulumuinasjutt. Ilus puhas lumi, kaunis päikesetõus. Tänaseks on see kõik kahjuks kadunud. Loodetavasti tuleb varsti uus ja veel parem (maitsvam) lumi.
Eile koristades hakkasid näppu kord juba kasutatud villatordid. Et need raisku ei läheks otsustasime natuke viltida. Eriti kannatlikud viltijad olid Laura ja Romek. Nüüd on meil jälle mõned kõrinapallid juures.
Tänu õpetaja Katrinile lepatriinude rühmast on meil nüüd ahi. Nii küpsetasimegi täna küpsiseid. Kaunistasime need porgandivärvi vaabaga. Tulid päris maitsvad.
Advendiaeg on jõuluootuse aeg. Teeme meiegi tasapisi ettevalmistusi jõuluaja saabumiseks. Laulame ja loeme salme, meisterdame kaunistusi ja küpsetame. Meie üks päkapiku salm on järgmine:
PÄKAPIKK ON VÄIKE MEES,
KÕNNIB TASA LUME SEES.
HABE KOHEV, HABE LAI,
TAHAKS TEHA TALLE PAI.
