HÄID JÕULE!

JÕULUVANAL ON KÄTTE JÕUDNUD KIIRED AJAD

MEIE OMA JÕULUPUU

Esmaspäeva hommikul oli meie ukse taha tekkinud kuusepuu. Esialgu arvasime, et päkapikud tõid, aga veidi hiljem selgus et hoopiski Annaliisa oli perega metsas käinud ja meile puu toonud. Ehtisime puu ära. Kõik mis karpidest leidsime panime kuuse otsa. Kuusk näeb nüüd väga ehitud välja. Täname kuusetoojaid: Annemaid, ema Liinat, isa Andreast ja õde Annaliisat (endist päikesejänkut).

KIRI LEPATRIINUDE RÜHMALT

Olime rõõmsalt üllatunud kui meile toodi jõulukaart. Lepatriinu rühma lapsed on juba nii suured, et harjutavad kirjutamist ja valmistuvad järgmisel sügisel kooli minema. Kiri oligi nende poolt saadetud. Jõulukaart on imeilus! AITÄH LEPATRIINU LASTELE! ILUSAID JÕULE TEILEGI!

IMEILUS TALVEILM

Eilne hommikupoolik oli nagu jõulumuinasjutt. Ilus puhas lumi, kaunis päikesetõus. Tänaseks on see kõik kahjuks kadunud. Loodetavasti tuleb varsti uus ja veel parem (maitsvam) lumi.

VILTIMINE

Eile koristades hakkasid näppu kord juba kasutatud villatordid. Et need raisku ei läheks otsustasime natuke viltida. Eriti kannatlikud viltijad olid Laura ja Romek. Nüüd on meil jälle mõned kõrinapallid juures.

PÄKAPIKU KÜPSISED

Tänu õpetaja Katrinile lepatriinude rühmast on meil nüüd ahi. Nii küpsetasimegi täna küpsiseid. Kaunistasime need porgandivärvi vaabaga. Tulid päris maitsvad.

KÄTTE ON JÕUDNUD ADVENDIAEG

Advendiaeg on jõuluootuse aeg. Teeme meiegi tasapisi ettevalmistusi jõuluaja saabumiseks. Laulame ja loeme salme, meisterdame kaunistusi ja küpsetame. Meie üks päkapiku salm on järgmine: PÄKAPIKK ON VÄIKE MEES, KÕNNIB TASA LUME SEES. HABE KOHEV, HABE LAI, TAHAKS TEHA TALLE PAI.

KES ELAB METSA SEES

KADRID TOOVAD LAMBAÕNNE

Esmaspäeval oli kadripäev. Selle tähtsa päeva puhul valmisid kadrimaskid. Ülejäänud osa nädalast aga rääkisime lammastest. Ühes hommikuringis osales ka Annemai lammas. Saime teada, et lammas annab meile villa, tal on neli jalga ja kaks kõrva. Lamba vill on nii pehme ja soe.
Ilmad on olnud muutlikud aga päikesejänkud armastavad õues käia peaaegu igasuguse ilmaga.

AKVARELL SINISE JA PUNASEGA

MUINASJUTT KOLMEST KARUST

 

Oleme terve selle nädala rääkinud muinasjuttu kolmest karust. Valmistasime karudele kliistrist, värvidest ja erinevatest teradest putru. Nagu juuresolevatelt piltidelt näha võib, oli see üks tõsine ja süvenemist nõudev ettevõtmine. Tulemus nägi välja  nagu oleks karu selle ära söönud ja siis ka ära seedinud.

ISADEPÄEV PILDIS

Siin valik Lisbethi ema Liisi poolt tehtud pilte isadepäeva tähistamisest. Meie rühma lapsed on õnnelikud lapsed. Neil on olemas isad, kes neist väga hoolivad ja armastavad.

PALJU ÕNNE!

Täna pidasime Annemai sünnipäeva. PALJU ÕNNE!
Ema Liina poolt valmistatud küpsisetort maitses meile väga. Aitäh!


















Koos tänase sünnipäevalapsega püüdsime ühele pildile saada veel teisegi novembrikuu lapse. Kaspar, sinule samuti PALJU ÕNNE!

KÄES ON ISADEPÄEV

Pildi originaal asub aadressil http://sharinglifeexperiences.files.wordpress.com/2011/06/father-son-hiking1.jpg

VIHMANE ILM

Seekord oli nii tugev vihmasadu, et tegelesime tubaste asjadega. Ehitasime onni ja valmistasime isadepäeva pilte.

TAADI KINNAS

NELJAPÄEVAL PEAME PIDU

SÜGISEL ON KINDAID VAJA...

Sügisel on kindaid vaja juba,  
(plaksuta käsi sõnade rütmis) 
hernes, hernes, hernes, hernes, uba! 
(alustades väiksemast, näpista kordamööda kõiki sõrmi) 
Iga sõrme jaoks on oma tuba,  
(plaksuta käsi) 
hernes, hernes, hernes, hernes, uba! 
(näpista kordamööda kõiki sõrmi)  

Suure rõõmuga oleme sel nädalal lugenud sõrmesalmi kinnastest. Eriti lõbus on herneste lugemise järel hõigata UBA!









pildi originaal asub aadressil http://yllepshandicrafts.blogspot.com/2013/02/muhu-mustrite-ainetel-kootud-sormikud.html

MIKS MU LAPS ON NII TIHTI HAIGE? (DR RÕUK SOOVITAB)

MIKS MU LAPS ON NII TIHTI HAIGE? (DR RÕUK SOOVITAB) Niisuguse küsimuse esitavad arstile paljud eelkooliealiste laste vanemad. Tõepoolest, miks? Millised tegurid mõjutavad laste immuunsust ja mida annab lapsevanematel olukorra parandamiseks ette võtta? Pöördusime nende küsimustega nõustaja dr Rõugu poole.
Tunnen südamest kaasa sõbrannale, kes pani oma võsukese lasteaeda. Seal haigestus põngerjas nelja kuu jooksul viis korda: tekkisid palavik, nohu ja köha. Noor perekond on kimbatuses. Mida oodata tulevikult? Kes on sellises olukorras süüdi? Üldiselt võttes ei ole tekkinud olukorras süüdi miski ega keegi, see on asjade loomulik käik: mingil ajal peab väike inimene viiruste ja bakteritega kohtuma. See periood tuleb aidata lapsel võimalikult väikeste kahjudega üle elada. Tema immuunsüsteem küspeb pikkamööda ega ole valmis töötama kohe nii nagu täiskasvanu oma. Hiina arstid teadsid juba 3000 aastat tagasi: et lapsest kasvaks terve täiskasvanu, peab ta olema lapsepõlves tatine. Selle paradoksaalse avalduse õigsus on nüüd tõestatud. Ka tänapäeva spetsialistid nimetavad terveks sellist eelkooliealist, kes põeb 6-8 korda nohu ja köha ning 2 korda nakkusest tingitud kõhulahtisust. Need tõved annavad tunnistust, et immuunsus areneb normaalselt. Õige areng eeldabki, et immuunsüsteem reageerib haigusega. Palju ohtlikum on, kui laps ei haigestu: see tähendab, et immuunvastus on nõrk. Siis on päris suur risk, et nohu asemel tekib palju raskem tõbi. Immuunsüsteemi peamine rikkus on sellesse talletatud informatsioon. Kahjuks omandatakse see enamasti just nimelt haiguse, nagu nohu, kurku tekkiva katu, mandlikorkide ja põskkoobastes oleva mäda kaudu. Seal saab immuunsüsteem nakkuste tekitajaga rahulikult tegutseda ning kujundada välja täiskväärtusliku immuunvastuse ja immuunmälu. Seda on tal paraku võimalik teha ainult siis, kui samal ajal ei valluta oranismi muud nakkused. Kordan: kui lapsepõlves on peamised haigused nohu ja bronhiit, kasvab inimene terve ja tugev.

Sage haigestumine võib ju olla asjade loomulik käik, kuid see ei tohi anda vanematele põhjust suhtuda lapsega toimuvasse kergekäeliselt. Küllap sõltub väikese inimese immuunsüsteemi väljakujunemine ka nende käitumisest. Vahel võivad lapsevanemad teadmatusest tõesti eksida. Katsume vastata küsimustele, miks lapsed ühele ja samale viirusele erinevalt reageerivad. Ühel on nina kinni ja õhtul tõuseb väike palavik, kuid 2-3 päeva pärast on kõik normis ja vanemad ei saa arugi, et ta põdes läbi sama nakkuse, mis sundis teise lapse nädalaks voodisse. Esimese lapse imuunsüsteem tundis viiruse ära, tuletas meelde, kuidas ta sellest viimati jagu sai, ja valmistas kiiresti ette selle hävitamiseks vajalikud antikehad. Pikemaks ajaks haigeks jäänu immuunsüsteem kohtus selle viirusega aga esimest korda ning temal kulus palju aega ja jõudu, et sissetungijast jagu saada. Just siin võivad selle lapse vanemad teha vea: saata ta enne õiget aega lasteaeda või kooli. Lapsel tuleb lasta haige olla, ainult siis õpib tema immuunsüsteem pikkamööda viirust tundma ja talletab tema kohta käiva informatsiooni. See tahab, et järgmisel korral selle nakkusega kohtudes paraneb nende järglane 2-3 päevaga.

Tihi on vanemad sundseisus: töölt ära olla ei ole enam võimalik ja seepärast viivad nad lapse võimalikult kiiresti lasteaeda. Kui nakkuse uurimisega alles poole peale jõudnud lapse organism kohtub uuesti sellesama viirusega, pole välistatud, et nädala pärast jääb ta jälle ägedate sümptomitega voodisse. Kui ta peaks saama sel ajal uue viiruse, langeb tema organismile kahekorne koormus. Seda iga laps välja ei kannata ning alguse saavad allergilised reaktsioonid. Panen lapsevanematele südamele: olgu teie elujärg missugune tahes, lapsele peate tagama nakkushaigusest terveks saamise. Tavaliselt kulub selleks 7-14 päeva.

Oletan, et süüdlaste nimekirja võib pikendada. Kuidas mõjutavad lapse haigestumissagedust geenid? Tahtsin selleni just jõuda. Tõepoolest, igaühe immuunsusel on oma iseärasused. See on pärilik nagu veregrupp. Immunoloogia on välja selgitanud, et sageli põdevate laste nakkustes on tihti süüdi aeglaselt kujunev immuunmälu. Mis tahes nakkusprotsessi võib organismis pidada lõppenuks alles siis, kui immuunmällu on salvestunud täielik informatsioon haigusetekitaja bioloogiliste omaduste kohta. Selleks kulub 18-40 päeva. Kui inimene seejärel sellesama viirusega kohtub, valmistab immuunsüsteem väga kiiresti vajalikud antikehad ja nakkus surutakse maha kohe. Nii on see immuunmälu normaalse kujunemise korral. Kui see protsess on aeglane, kulub immuunmälu loomiseks rohkem aega ning tuleb üksnes loota, et immuunsüsteemi tähelepanu ei köidaks samal ajal teine nakkus: vastasel korral ei jõua ta kinnistada mällu eelmist informatsiooni ja võib ka tuntud viirust pidada täiesti uueks. Tuleb välja, et õigesti töötava immuunsüsteemiga laste organism reageerib täismahus ühe korra, aga need, kelle immuunmälu kujuneb aeglaselt, haigestuvad mitu korda, selle asemel, et põdeda nakkust kord ja põhjalikult.

Teeme pisikese ülevaate, kuidas inimese immuunsus välja kujuneb? Immuunsüsteem pakub meile kaitset võõraste mikroobide ja bakterite eest. Sellesse kuuluvad näiteks luuüdi, harkelund, põrn ja lümfisõlmed. Kogu süsteemi seob vere- ja lümfisoonte võrk. Viirused ja bakterid on meile võõrkehad ehk antigeenid. Niipea kui need organismi satuvad, hakkab immuunsüsteem tootma antikehi, mis astuvad antigeenidega võitlusse ja muudavad need kahjutuks. Hea immuunsuse korral on organism kaitstud ja inimene ei haigestu üldse või saab haigusest kiiresti jagu. Nõrga immuunsüsteemi puhul vabaneb organism nakkusest loiult, haigus võtab võimust ja inimene põeb kaua. Vastsündinud toodavad mõningaid antikehi väga nõrgalt. Neid kaitsevad emade antikehad, mis jõudsid nendeni kunagi läbi platsenda, kui selle pärandi kulutavad nad pikkamööda ära. Kui ema toidab imikut rinnaga, saab too piimaga veel mingi koguse immuunglobuliin A-d, mis kaitseb soolestikku nakkuste eest. Immuunglobuliin G-d hakkavad lapsed täiel määral välja töötama alles teiseks eluaastaks. Nende elus on kiitilisi perioode, mis ei ole immunoloogidele veel päris mõistetavad. Vere rakuline koostis muutub väikelastel kaks korda: 4.-5. ööpäeval pärast sündimist ja 4.-5. eluaastal. Teise muutuse ajal väheneb veres lümfotsüütide arv, kuna neutrofiilide ehk baktereid hävitavate valgeliblede osa suureneb. Lapsed omandavad täiskasvanute verevormeli. Alles viie aasta pärast hakkavad lapsed viirustele ja bakteritele reageerima nagu täiskasvanud ja siis on immuunsüsteem valmis. Enne seda on laps ebaküpse immuunsuse tõttu haiguste eest halvasti kaitstud. Tal tuleb üle elada tormiline kasvamine ja...lasteaeda minek. Esimesel kahel eluaastal viskab laps kõvasti juurde pikkuses, tema siseorganid ja elundkonnad on küpsemisjärgus ning ainevahetus pingeline. Samal ajal lõikuvad hambad. See kõik on välja kujunemata immuunsüsteemile suur koormus. Last viirusnakkuste eest kaitsta on sel ajal samahästi kui võimatu. Kolmeaastaselt läheb enamik lapsi lasteaeda. Kodust, kus neil oli kontakt ainult kahe-kolme täiskasvanu ja piiratud mikroflooraga, satuvad nad kollektiivi, kuhu igaüks toob oma perekonna viirused ja bakterid. Haigusetekitajate ring laieneb ja lapsed hakkavad tihti põdema. Esimene lasteaia-aasta kujuneb tavaliselt väga rakseks.

Sellepärast peetaksegi lasteaeda haiguste pesaks. Vanemad toovad sinna nohused lapsed ja haigeks jäävad paljud. Võib-olla oleks parem, kui nad läheksid lasteaeda viieaastaselt, kui immuunsüsteem on juba välja kujunenud? Võib ka nii, kui vanematel on võimalik oma elu edasi korraldada. Siiski ei tundu lasteaia vältimine olevat parim variant. Siis kohtub laps suure hulda haigusetekitajatega alles koolis ja on esimeses kahes klassis alatasa haige. Põdegu ta oma haigused läbi pigem lasteias. Kordan: sellest ei saa üle ega ümber, mingi arvu kordi peab ta haige olema, et tema organismis kujuneks välja kaitse enamlevinud nakkuste vastu. Viirusi leidub kõikjal, olenemata sellest, kas teie ümber on nohused või pealtnäha terved inimesed. Tähtis on olla viiruste eest kaitstud. Lasteaias on paljud lapsed kogu aeg nohused ja hoiavad suu lahti, sest ei saa nina kaudu hingata. Siis on neil tõenäoliselt adenoidid. See tõbi ei ole nakkav.

Fakt on siiski see, et vanem laps suudab lasteaiaga valutumalt kohaneda. Väiksemad ei oska hästi koos mängida, stress aga muudab inimese teatavasti haigustele vastuvõtlikumaks. Sul on õigus, lasteaed tähendab lapsele tugevat stressi: ta peab olema pikka aega vanematest eemal, teda väsitavad lärm ja mänguasjade pärast nääklemine. Aga ka sinna pole midagi parata: inimene on ju sotsiaalne olend. Kui tundub, et laps on pideva pinge all, aitab ülekoormust kõige paremini vähendada range päevakava. Režiim on väga tähtis, ehkki täiskasvanud seda pahatihti ei mõista. Nad lubavad järglasel hilja magama minna ja tundide kaupa televiisorit vaadata, aga magamatus õõnestab tugevasti immuunsüsteemi. Kas pidevalt haigestuva lapse immuunsüsteemi saaks kuidagi tugevdada? Nagu juba arvata võid, mingit imevahendit selleks puhuks soovitada pole. Immuunsüsteemi küpsemine peab toimuma isevoolu, kuid toetada seda siiski saab. Alustuseks põgusalt palavikust. Vanemaid teeb lapse kehatemperatuuri tõus ärevaks. Palavik aga ei ole alati vaenlane, kelle vastu peab võitlema. Väike temperatuuri tõus on lausa hädavajalik, sest aitab kehal jagu saada sissetungijatest ja takistada nende levikut. Tavalise kehatemperatuuri juures tunnevad viirused ja bakterid ennast hästi, aga kui ihusoojus tõuseb, aktiveeruvad valged verelibled ja keha hakkab viirust hävitama. Lapsel 38 kraadist allapoole jäävat palavikku alandades häirite tema keha loomuliku kaitsesüsteemi tööd. Nüüd sellest, kuidas käituda ägeda haiguse möödumise järel. Nõrga immuunsuse korral murrab tõbi inimese maha nind pärast haigust nõrgeneb immuunsus veelgi, sest süsteem tegeleb nakkuse koodi murdmisega. Sel ajal tuleb aidata immuunsüsteemil taastuda. Lastel kulub selleks keskmiselt kuu. Selle aja jooksul peavad nad palju magama, soovitavalt ka päeval, sööma vähemalt neli korda ööpäevas, viibima palju värskes õhus ja puutuma teistega vähem kokku, et ei astuks kontakti uute bakterite ja viirustega. Kui laps pidi haiguse ägedal perioodil võtma antibiootikume, sai kindlasti kahjustatud tema soolestiku mikrofloora. See omakorda pidurdab vitamiinide sünteesi, aga vitamiinide nappuse korral haigestutakse kergemini. Niisiis tuleb pärast põdemist teha kuupikkune vitamiinikuur.

Kas kuu aega pärast haigust võib anda lapsele mineid immuunsuse tugevdajaid? Kui apteegist midagi sellist küsite, peate kindlasti rõhutama, et tahate seda lapsele: talle ei kõlba sugugi kõik, mida tohib võtta täiskasvanu. Kindlasti tuleb nõu pidada arstiga. Kibuvitsatõmmis või apteegist ostetud kibuvitsasiirup ei tohiks kellelegi kahju teha. Eriti hea looduslik immuunsuse tugevdaja on purpur-siilkübar ehk rahvakeeli punane päevakübar, kuid seda ei tohi võtta need, kellel on korvõieliste ja puju allergia. Paljud kiidavad apteekides pakutavat greibiseemneekstrakti ja Mölleri kalaõli. Immuunsust tugevdavad ka astelpajumahl ja –õli. Viimast võetakse 1 tl päevas. Loomulikult on hea, kui suudate panna lapse sööma küüslauku ja sibulat või neid sisaldavaid segusid. Internetifoorumites on loetletud selliseid apteegipreparaate nagu bioloogiliste ainete segu Prevatan, piimhappebaktereid ja merekapsast sisaldav Laminolakt, probiootik Beneflora ja ternespiimakapslid. Paraku tuleb tunnistada, et probiootikume on veel liiga vähe uuritud, et teha nende kasuteguri kohta kaljukindlaid järeldusi. Nendega ei maksa liialdada, piisab paarinädalsest kuurist.

Kas on veel mingeid kasulikke nõuandeid? Immuunsüsteemi saab turgutada õige toitumisega. Laps peab saama immuunglobuliinide ehitamiseks täisväärtuslikku valku, liha ja kala. Eriti kasulikud on küüliku- ja vasikaliha, sest need sisaldavad rauda sellisel kujul, mis on hemoglobiini sünteesiks kõige sobivam. Rafineerimata taimeõli annab immuunsüsteemi rakkudele vajalikke polüküllastumata rasvhappeid. Lapsed peavad pidevalt saama vitamiine puu- ja köödiviljast nind värskelt pressitud mahlast. Need parandavad immuunsüsteemi rakkude ainevahetust. Immuunsüsteemile on kõige hullem rafineeritud suhkur, seepärast ärge lubage tihti haigestuval lapsel süüa liiga palju magusat. Kellelegi pole saladus, et linnalapsed on sagadamini haiged kui need, kes elavad maal. Et kõik haiglaste lastega linnapered maale koliksid, pole reaalne, aga järglasi loodusesse viia on vanematel täiesti võimalik. Poisid ja tüdrukud peaksid iga ilmaga mingi aja väljas veetma. Värske õhu, karastamise ja bioloogiliselt aktiivsete punktide massažiga saab tugevdada suu ja ninaneelu immuunsust: just nende kaudu tungivad organismi hindamisteede haiguste tekitajad. Veel üks tähtis punkt: sageli haigestuv laps ei tohi kokku puutuda tubakasuitsuga, sest see kahjustab limaskesti. Arvestagem, et eelkooliealiste laste hingamisteede ja seedetrakti limaskestal on veel vähe kaitsekehi. Keegi pole kokku arvanud, kui tihti on haiged armastatud ja kui tihti tõrjutud lapsed, kuid paljud pediaatrid on kindlat, et laps, keda armastatakse lihtsalt selle eest, et ta olemas on, põeb harvem.
allikas http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=22&ved=0CEMQFjABOBQ&url=http%3A%2F%2Fwww.lasteaed-toruke.ee%2FContent%2Fdokumendid%2FMIKS%2520MU%2520LAPS%2520ON%2520NII%2520TIHTI%2520HAIGE.doc&ei=H_pwUrLCFsGihgewkoDYDg&usg=AFQjCNF_-BP1vgFe5UN_kpUSkAWcVzmFdA&sig2=z7zk6MneD-ZJ0ls5ncRPFw

ARTIKLEID LAPSE TERVISEST

(Share Clip)

 

(Share Clip)

 

TUULINE ILM

Käisime eile õues õhupalle lennutamas. Ilm oli selle jaoks nagu loodud. Kui riided seljas õiged, siis on õues tore peaaegu igasuguse ilmaga. Seda näitavad ka laste rõõmsad näod.

JALUTAMAS

Eelmisel reedel käisime jaama lähedal asuval mänguväljakul.

Teeme kunsti

Eelmisel nädalal valmisid sügisevärvilised akvarellid. Sellel nädalal kaunistame aga kindaid.

Jalutuskäik parki

Tänasel imeilusal sügispäeval käisime teatri pargis. Vahepeal tegime väikese puhkepeatuse ja nosisime pargikohvikust ostetud saiakest.

KAKUKE

Väga vahva venekeelne multifilm Kakukesest.

LEHESAJU PÜÜDMINE PABERILE

LUGEMISEKS/MÕTLEMISEKS - LASTE JAOKS TULEB AEGA VÕTTA

(Share Clip)

 

RÄNDAME RINGI

ÕPETAJATE PÄEV

Reede hommikul otsis meid ülesse endine päikesejänku Mariliis. Aitäh meelespidamise eest!

 

Kätte on jõudnud oktoobrikuu algus ja koos sellega õpetajate päev. Lasteaiaõpetaja töö on väga vaheldusrikas ja päevad erinevad. Mida kõike küll ei ole vaja olnud teha ja kes kõik olla - nõiad, labakindad, klounid, roosad, rahvuslikud, südamlikud, loomalikud (jänesed, siilid, linnukesed jne). Me tantsime, laulame, loeme luuletusi, teeme süüa, joonistame, meisterdame, kirjutame nädalaplaane ja seame eesmärke, jälgime lapse arengut ja oleme psühholoogid ja.....jne jne.
Õnnitleme kõiki kolleege õpetajate päeva puhul ja täname kõiki kes sellesse päeva rõõmu tõid!

Pildikesi lasteaiast

TIP-TIP-TIP

Sellel nädalal räägime, laulame, joonistame, teeme ja kuulame vihmasadu. Vihmasadu on saanud joonistada nii pintsli-, sõrme- kui vatipulgaga.
Ühel pildil on vahtralehtedest roosid. Need valmisid nädalavahetusel Hannalota ema Liisi ja Hannalota osavate käte all.
Hommikuringis rääkisime veelkord ka porganditest ja tuletasime meelde porgandisalmi. Diana ema Tuuli tegi meile lühikese lauateatri etenduse. Päikesejänkud jälgisid porgandilugu suure huviga. AITÄH TUULILE!
Piltidel pisike ülevaade toimunust.

SIIN LASTEAED

See lõbus tüdruk kes käekott peas naeratab ja tiritamme kasvatab on Ane-Mai. Meie arvates sobis see käekott väga kenasti mütsiks. Kes ütles, et käekotti peab ainult käes kandma! Nii on ju palju lõbusam.

Need väikesed oranžid tükikesed papptaldrikul on plastiliinist valmistatud porganditükid (seletuseks neile kes seda ise ei taibanud).

Neljapäeva hommikul tõi Elise ja Laura ema Elena meile suure kannutäie karastavat mahlajooki mis sisaldas ka porgandit. Samuti avaldame siinkohas ka tema poolt küpsetatud imemaitsva porgandikeeksi retsepti.

 

PORGANDIKEEKS

valmistusaeg: 20minutit+50minutit ahjus

Kuldkollane mahlane porgandikeeks sobib eriti hästi talveõhtu maiuseks. Riivitud sidrunikoor lisab sellele meeldivat tsitruselõhna ja-maitset. Keeksi võid küpsetada ka lahtikäivas koogivormis ning kasutada tordipõhjana.

 1. 150g võid ( voi küpsetusmargariini)

 2. 4muna

 3.4 dl suhkurt

 4. 4.tl vanillisuhkurt

 5. 2 sidruni riivitud koor ( piisab ka 1 sidrunist)

 6. 300 g jämedalt riivitud porgandit ( umbes 2-3 suuremat porgandit)

 7. 5dl jahu

 8. 3tl küpsetuspulbrit

 9. 1 sidruni mahl

 Sulata ja jahuta või. Vahusta munad tavalise ja vanillisuhkruga. Riivi mõlemalt sidrunilt koor ja lisa munavahule. Seejärel lisa ühest sidrunist pressitud mahl. Sega hulka ka riivitud porgandid, jahutunud sulavõi ja lõpuks kupsetuspulbri-jahusegu. Vala tainas võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud suuremasse auguga keeksivormi ning küpseta 175 kraadi juures 40-50 minutit. katsu keskelt tikuga, kas keeks on küps.

HEAD ISU!

 

PORGANDID SIIN JA SEAL JA IGAL POOL

Porganditest saab valmistada igasuguseid erinevaid toite. Oleme sellel nädalal maitsnud toorest porgandit, porgandikaraskit, porgandikeeksi, porgandikooki, erinevaid poes müügilolevaid mahlu ja valmistanud ise porganditest mahla. Ees ootab veel Ane-Mai ema poolt valmistatud porgandimoosi proovimine.
Täname kõiki vanemaid, kes on muutnud meie porgandinädala niiii.. huvitavaks ja maitsvaks!

HIIRETIPS LÄKS PUTRU KEETMA

Enne sööma hakkamist laulame tavaliselt laulu Hiiretipsust.


Hiiretips läks putru keetma
tipa tapa tibule (sõrmedega mööda jalgu kõnnid üles).
Sidus saba põlleks ette (teed sidumisliigutust kõhu peal),
pani paja tulele (paned lapse käelaba enda käele peopesa üles poole).
Võttis kulbiks käpaküüne,
hakkas putru maitsema (võtad lapse teise käe sõrme ja teed et võtad teisest peopesast putru ja paned suhu),
sabaots läks sõlmest lahti,
hakkaks putru segama (teed lapse sõrmega segamisliigutusi tema peopesas).
Maitses suu ja segas saba,
küll on puder täna hea!
Hiiretipsul kõht on tühi,
järgi midagi ei jää (patsutad kahe käega lapse kõhule).

allikas: http://www.hot.ee/laululeht/hiiretips.htm

Kui klõpsata allolevale pildile saab peale reklaame hakata laulma hiiretipsu karaoke varianti.

(Share Clip)

 

ALGAS PORGANDINÄDAL

Alustasime täna porgandinädalat Lisbethi vanemate toodud porgandite ja mahlaga. Diana ema Tuuli tõi meile mänguporgandeid ja raamatuid kus pilte porganditest. Meisterdasime porgandipeenra ja lugesime ühe salmi H. Runneli luuletusest

Por-por por-por
porganditest
teen ma 
pir-pir pirukaid.

Pildi originaal asub http://nagi.ee/photos/Tagli/14359999

REEDENE PÄEV

Lapsi oli täna kohal väikese pere jagu. Nii otsustasimegi parki parte söötma minna. Möödaminnes korjasime mõned tammetõrud. Hannalota Pipilota tegi jalutuskäigu kaasa kapuutsi sees istudes.

Lisbethi pea on täis huvitavaid mõtteid. Pargis tahtis ta puu otsa kõndida. Proovisime - aga ei õnnestunud.

KÄIMAS ON KAMPAANIA "SÖÖME ÄRA"

(Share Clip)

 

JALUTUSKÄIK PARKI

Täna käisime pargis parte söötmas. Selga panime helkurvestid. Lisbeth hiljem seletas, et meil olid vilkurid seljas. Pargist leidsime seeni ja tammetõrusid. Seentele laulsime laulu Väike seen.
Et lasteaeda tagasiminekuks jõudu koguda tegime kommisöömise pausi. Kõik olid hästi tublid ja jaksasid kõndida parki ja tagasi.  

UNI MAITSEB MAGUS